Vahetusaasta on…

see hetk kui mõistad, et pead pmst terve oma elu algusest peale üles ehitama

kõik need mõtted siiatulekust – miks ma olen üldse siin, Eestis oleks palju lihtsam

kui ei suuda enam Eestis kooliskäimist ette kujutada (rip mina järgmisel aasta Reaalis)

üritused mitte närvi minna ega halvasti öelda, kui midagi häirib, sest sõpru läheb ju vaja. (isegi kui Eestis ma oleks ammu juba selle kohta märkuse teinud)

Arusaamine, et see, mida yfu lehel riigist kirjutatakse, ei ütle tegelikult eriti midagi

snake ja online kaardimängud on vahel ainus asi, millega suudad hakkama saada

kõik need korrad kui naerad üksinda eesti huumori üle ja üritad paar korda tulutult seda teistele seletada

teadmine oma nime õigest eestipärasest kõlast tundub endale ka juba imelik

harjumine oma nime 5 korda kordamisega, et teised saaksid enam-vähem aru, mis asjandus see on

kõik need hetked kui ei taju üldse, mis toimub

imestamine selle üle, kuidas kõik on nii ilusad ja kõik on nii kallis

kui saad teada, et peaaegu kõik on suhtes ja järsku tunned, et võiks ka

aga asjaolu, et oled vahetusõpilane viib kõik võimalused nullilähedale

kõik need hetked kui oled nii õnnelik, et oled siin ja praegu

netflix, buzzfeed, popcorntime…

lõpuks enda vabaks laskmine ja teiste arvamusest mitte huvitumine

kõik need hetked kui igatsed kedagi kodumaalt

kõik need hetked kui tunned puudust kallistustest ja lähedastest sõpradest

väga väga tihti tundmatus kohas vette hüppamine (ja alati mitte vabatahtlikult)

hirmutavatest olukordadest läbi naeratamine ja nendest õppimine

kui arvad, et saad perre jõudes lõplikult asjad lahti pakkida (aga teed seda veel 3 korda)

kui avastad, et siinne tuba näeb parem välja kui tuba Eestis

æ , ø , å

kui üritad Eestimaist toitu teha ja mõistad, et ei oska üldse kokata ja pole kunagi kellelegi õhtusööki teinud

kõik need korrad, kui küsid tunni ajal vetsu või lihtsalt välja, sest emotsioonoid läksid järsku nullist sajani

lihtsalt kõik need korrad, kui silmad läksid märjaks või rohkem

arusaamine kui palju tegelikult oled juba õppinud ja inimesena arenenud

need hetked, kui keegi ei saa aru, mida sa öelda üritad

julguse kokku võtmine ja vahetusmaakeeles vestluse alustamine

arusaamine, et aeg tegelikult lendab päris kiiresti

tuhanded korrad kui küsitakse: “Miks Taani?”

pidev kohanemine, arusaamatus, vooluga kaasa minemine ja üritus samas välja paista

väsimus ja märgatavalt suurenenud unevajadus

arusaamine, et kaugus toob vahel inimesi tõesti lähedamale

hunniku uue muusika, traditsioonide, kommete avastamine ja harjumine

hetkes elamine, sest nii on vahel kõige lihtsam

kogemus, mida päriselt ainult teised vahetusõpilased mõistavad